-
Notifications
You must be signed in to change notification settings - Fork 0
/
tavalised_elementaarlaused.pl
164 lines (136 loc) · 5.71 KB
/
tavalised_elementaarlaused.pl
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100
101
102
103
104
105
106
107
108
109
110
111
112
113
114
115
116
117
118
119
120
121
122
123
124
125
126
127
128
129
130
131
132
133
134
135
136
137
138
139
140
141
142
143
144
145
146
147
148
149
150
151
152
153
154
155
156
157
158
159
160
% A. TAVALISED ELEMENTAARLAUSED
% Tavaliste elementaarlausete hulka arvatakse niisugused mini-
% maalsed verbikesksed lausemallid, kus keskne verbivorm (finiit-
% vorm) on lauses ainsaks verbivormiks, s. t. puuduvad sekundaar-
% sed infiniitvormid, ja elementideks pole kõrvallauseid ega lausun-
% geid. (lk 77).
%%% Nullkohalised elementaarlaused
%% 1. (lk 77)
% V = Müristab.
s --> v_a_1(Arv).
v_a_1(Arv) --> v(Isik,Arv).
%% 1.1. (lk 77)
% V = hämarduma (Hämardub, Ruum hämardus ) . iiveldama (Iiveldab,
% Süda iiveldab), müristama (Müristab, Pikne müristab), tuulama (Tuulab,
% Ilm tuulab), tõmbama (Tõmbab, Tuul tõmbab) jne.
s --> np(nom,Arv), v_a_1_1(Arv).
s --> v_a_1_1(Arv).
v_a_1_1(Arv) --> v(Isik,Arv).
%% 1.2. (lk 77)
% V = kahutama (Kahutab, Öö külm kahutas tee) , külmetama (Külmetab,
% Öö külmetab, Öö külmetab maa) , sulatama (Sulatab, Päike
% sulatab maa pehmeks).
s --> v_a_1_2(Arv).
s --> np(nom,Arv), v_a_1_2(Arv).
s --> np(nom,Arv), v_a_1_2(Arv), np(ngp, SArv).
s --> np(nom,Arv), v_a_1_2(Arv), np(ngp, SArv), ap(tr, SArv).
v_a_1_2(Arv) --> v(Isik,Arv).
%% 1.3. (lk 77)
% V = sadama (Sadas, Sadas vihma, Mantlile sadas vihma), tibama (Tibab,
% Tibas vihma), tibutama (Tibutab külma vihma), tuiskama (Tuiskab,
% Tuiskab lund), udutama (Udutab, Udutas vihma) jne.
s --> v_a_1_3(AArv).
s --> v_a_1_3(AArv), np(part, SArv).
s --> n(di), v_a_1_3(AArv), np(part, SArv).
v_a_1_3(Arv) --> v(Isik,Arv).
%%% Ühekohalised elementaarlaused (lk 78)
%% 2.0.
%% See on kõige rohkem verbe hõlmav elementaarlause ja siin
%% on ka rohkesti alltüüpe. Need alltüübid on jagatud kolme rühma:
%% fakultatiivse laiendita alltüüp (2.0), fakultatiivse objektiga all
%% tüübid (2.1) ja ainult muude fakultatiivsete laienditega alltüübid (2.2).
s --> n(nom), v_a_2_0.
v_a_2_0 --> [aeguma]; [hukkuma]; [ilmuma]; [kestma]; [klõbisema];
[kohisema]; [kumisema]; [lõbutsema]; [peatuma]; [pikutama]; [põrama];
[pööritama]; [raksuma]; [seisma]; [surisema]; [teravnema]; [täituma];
[täiustuma]; [vaikima]; [vananema]; [vasardama]; [veiklema]; [vinguma];
[virvendama]; [vurlestuma]; [võbelema]; [võsuma]; [õitsema]; [äparduma].
%%% verbikategooriad
%% väga lihtsustatud
v(3,sg) --> ['_V_ b'].
v(3,pl) --> ['_V_ vad'].
%%% nimisõnafraaside struktuurid
%% praegu puuduvad fraasistruktuurid
%np(nom) --> a(nom), n(nom).
np(Kääne,Arv) --> n(Kääne,Arv).
% 1. Substantiiv nominatiivis (N+nom)
n(nom,sg) --> ['_S_ sg n'].
% 2. Substantiiv pluurali nominatiivis (N+nom.+pl)
n(nom,pl) --> ['_S_ pl n'].
% 3. Substantiiv genitiivis (N+gen)
n(gen,sg) --> ['_S_ sg g'].
n(gen,pl) --> ['_S_ pl g'].
% 4. Substantiiv singulari nominatiivis või genitiivis või partitiivis või pluurali nominatiivis või pluurali partitiivis (sümboliga N+ngp)
np(ngp,Arv) --> n(nom,Arv);
n(gen,Arv);
n(part,Arv).
% 5. Substantiiv nominatiivis või partitiivis (sümboliga N+np)
np(np,Arv) --> n(nom,Arv);
n(part,Arv).
% 6. Substantiiv partitiivis (N+part)
n(part,sg) --> ['_S_ sg p'].
n(part,pl) --> ['_S_ pl p'].
% 7. Substantiiv illatiivis (N+ill)
n(ill) --> ['_S_ sg ill'];
['_S_ pl ill'].
% 8. Substantiiv inessiivis (N+in)
n(in) --> ['_S_ sg in'];
['_S_ pl in'].
% 9. Substantiiv elatiivis (M+el)
n(el) --> ['_S_ sg el'];
['_S_ pl el'].
% 10. Substantiiv allatiivis (N+all)
n(all) --> ['_S_ sg all'];
['_S_ pl all'].
% 11. Substantiiv adessiivis (N+ad)
n(ad) --> ['_S_ sg ad'];
['_S_ pl ad'].
% 12. Substantiiv ablatiivis (N+abl)
n(abl) --> ['_S_ sg abl'];
['_S_ pl abl'].
% 13. Substantiiv essiivis (N+ess)
n(ess) --> ['_S_ sg ess'];
['_S_ pl ess'].
% 14. Substantiiv translatiivis (N+tr)
n(tr) --> ['_S_ sg tr'];
['_S_ pl tr'].
% 15. Substantiiv terminatiivis (N+term)
n(term) --> ['_S_ sg ter'];
['_S_ pl ter'].
% 16. Substantiiv abessiivis (N+abess)
n(abess) --> ['_S_ sg ab'];
['_S_ pl ab'].
% 17. Substantiiv komitatiivis (N+kom)
n(kom) --> ['_S_ sg kom'];
['_S_ pl kom'].
ap(Kääne,Arv) --> a(Kääne,Arv).
% 18. Adjektiiv nominatiivis (A+nom)
a(nom,sg) --> ['_A_ sg n'].
a(nom,pl) --> ['_A_ pl n'].
% 19. Adjektiiv nominatiivis või genitiivis (A+ng)
a(ng,Arv) --> a(nom,Arv) ; a(gen,Arv).
% 20. Adjektiiv partitiivis (A+part)
a(part,sg) --> ['_A_ sg p'].
a(part,pl) --> ['_A_ pl p'].
% 21. Adjektiiv essiivis (A+ess)
a(ess,sg) --> ['_A_ sg ess'].
a(ess,pl) --> ['_A_ pl ess'].
% 22. Adjektiiv translatiivis (A+tr)
a(tr,sg) --> ['_A_ sg tr'].
a(tr,pl) --> ['_A_ pl tr'].
% 23. Numeraal translatiivis (Num+tr)
% Intralokaalne direktsionaal (sümboliga Di). Sellel substitutsiooniklassil
% on relevantseks tähenduseks kuhu-suund, s.t. substitutsiooniklassi liikmed
% osutavad kohta, kuhu mingist tegevusest osavõttev objekt on suunatud,
% mille poole ta suundub. (lk 45).
n(di) --> [siia] ; [sinna].
% n(ill); n(all); n(gen) alla; n(gen) asemele; allapoole n(part);
% n(gen) ette; ettepoole n(part); n(gen,pl) hulka; n(gen) juurde;
% keset n(part); kesk n(part); n(gen) keskele; n(gen) kohale;
% n(gen) kõrvale; n(gen) külge; n(gen) ligi; n(gen) ligidale;
% n(gen) lähedale; n(gen) manu; n(gen) najale; n(gen) otsa;
% n(gen) peale; pealepoole n(part); n(gen) poole; n(gen,pl) sekka;
% n(gen) sisse; sissepoole n(part); n(gen) taha; tahapoole n(part);
% teispoole n(part); n(gen,pl) vahele; n(gen) ja n(gen) vahele;
% n(gen) vastu; vastu n(part); n(part) vastu; väljapoole n(part);
% n(gen) äärde; üle n(gen); n(gen) üle; n(gen) ümber; ümber n(gen).